Eelmisest postitusest järgmisel päeval, ma küll päris virk ja kraps ei olnud! Pigem isegi vastupidi - ööses ärkasin mitu korda agoonias oiates üles. Kuid see mind ei takistanud ning hommikul võtsin suuna Vietnamlaste turu Sapa poole! See turg on nii kaugel linna ääres, et pidime lausa bussiga minema.
Turg on selline balti jaama turu kõvasti puhtam, viisakam ja suurem versioon. Selle point on siis see, et kõik need väikesed vietnami poekesed, mida Praha täis on, saavad oma kauba sealt turult. See aga tähendab, et sa saad sealt odavaid asju osta KUI sa plaanid osta 12 paari teksaseid või 12 dressipluusi jne! Muidu oli seal oli päris ägedaid asju - palju riideid ja mõttetuid vidinaid. Seal oli ka üks pildipood, kust sai osta peamiselt Marilyn Monroe, Audrey Hepburni ja Praha vaatega pilte, aga ka igasuguseid muid suuri ja väikeseid; värvilisi ja must-valgeid pilte. Sinna peab kindlasti enne koju naasmist uuesti minema. Siis sai veel turu peal ka kohalikke toite proovida. Meie valisime seekord hiina restorani, sest seal oli lihtsalt palju ruumi. Teised kohad olid (valgeid) ülikondades ärimehi täis.
Ülejäänud päev möödus teki all teed juues, sest külmetus ei olnud minust veel lahkunud ning järgmisel päeval ootas mind ees suurejooneline kooride võistlus!
Lahkusime Prahast juba päris vara hommikul. Minul oli külm, nina kinni ja tuju paha! Aga väljas päike pastis ning teiste inimeste (peamiselt ameeriklaste) rõõmus tuju võttis ka minu varsti üle ning ülejäänud päev suurejoonelises loss/mõisas kusagil Tšehhi tööstuslikumas rajoonis võis alata. Võistlus läks meie kooril mitte nii hästi, kui me oleks lootnud! Aga samas - see tase, mis seal oli, oli ikka väga kõva! Ma pole Eestis veel ühel päeval nii häid koore näinud, kui seal! Kunagi postitan kindlasti neist ka videosid. Väga hea muusikaline elamus, kindlasti!
Õhtul läksime oma kaotusvalu jagama ühte külalistemajja metsa sees. Väga tore õhtu oli, meie koor sai kindlasti omavahel veel lähedasemaks, kui nad juba on. Hommikul võtsime ette teekonna tagasi koju ning ilm oli lihtsalt fantastiline. Peale natukene kodus sotsialiseerumist läksin Vyshehradi - minu kodu lähedal olev kirik/katedral, mille ümbruses olevas pargis plaanisin ma väikse raamatulugemis-pärastlõuna teha! Kohale jõudes tuli mul meelde, et tsehhid on teatavasti suur pargirahvas ning see oli täis lõbusaid inimesi, kes palli, reketeid, kaarte jne. mängisid! Võtsin siis kõige kaugema ja üksildasema rohulapi, et seal siis oma raamatust inimeste isikliku ruumi suurusest lugeda (näete irooniat?)! Kui ma aga alles alustasin lugemist, sisenesid minu sotsiaalsesse ruumi kamp lendava taldriku proffe, kel oli suur vajadus oma oskusi lihvida minu lähedal. Tasuks mainida, et sain pihta lausa kahel korral!
Üldiselt on praegu selline kurb aeg, et kõik käivad juba koolis - seega päeval hängin üksi ning õhtul olen liiga haige, et välja minna, nii et õhtul hängin ka üksi. Aga õnneks hakkab tervis paremaks minema ning õige pea algab ka minu kool (jee) nii et ma võtan praegust hetke, kui sotsiaalset puhkust, sest teadagi pole ma nagunii eriline inimeste fänn ju!
No comments:
Post a Comment