Tädi hakkas köhima ning selleks, et olla viisakas enda kõrval oleva inimese suhtes, pööras ta näo teisele poole. Ometigi, ometigi istus ka teisel pool inimene ning mitte lihtsalt inimene, vaid mina! Suht rõvedatele asjadele mittereageeriv nagu ma olen, pühkisin ma bakterid õla pealt minema ning mõtlesin, et kui ma olen juba kuu aeg vastu pidanud ning sellest gripi ja külmetuse epideemiast, mis Prahat valitseb, välja tulnud, siis tulen ka seekord! Oh, oleksin ma vaid teadnud..
Öösel katkestas töö minu peamine hingamisteekonnaga seotud organ - nina, ning tema ülesande pidi enda peale võtma suu ning kurk, mis omakorda tähendas, et kui ma hommikul külmakrampides üles ärkasin, siis nina oli kinnnni ning kurk valutas! jeejee.. kõigest, et paari päeva pärast ootab mind ees kooride võistlus, kus peaksin lausa kahe kooriga üles astuma - üks neist nii väike, et minu laulmine või mittelaulmine sealt kohe välja kostab!
Oeh! Järgmised kaks päeva kavatsen ma seega olla koduarestis! Mis on kurb, sest igasuguseid toredaid plaane oli nende päevade jaoks tehtud! Eks näis.. äkki täna läheb väga edukalt see ravimine ning homme olen juba virk ja kraps, et saaksin külastada nt vietnamlaste turgu!
No comments:
Post a Comment