2 kuud...

Astun oma koduuksest välja, vastas on kaks töömeest, kes värvivad seinu või muud sellist
- Dobry den!
- Dobry den!
- bla bla dobre bla bla jedna bla bla dohromady bla bla!
- Sorry, I don't speak Czech!
- ? eem.. A русский язык?
- (kõige parema vene aktsendiga, mis mul üldse kunagi olnud on!) да!
- Но я говорю только немного! так.. bla bla dobre bla bla jedna bla bla dohromady bla bla!











Olen nüüd olnud Prahas täpselt kaks kuud ja selle aja jooksul on kõige rohkem arenenud minu võime saada aru jutust, milles ma tegelikult tunnen ära võib-olla paar sõna ja siis selle konteksti sättida ning heal juhul ka kehakeelt tõlkides saan enam-vähem aru, mis toimub! See tuleb eriti kasuks nt siis, kui kell 2 öösel trammiga sõites tuleb välja, et poole pealt pead sa maha minema ja mingit asendusbussi otsima minema! Suureks üllatuseks olin mina, va välismaalane, üks vähestest inimestest, kes trammist tulevast hoiatusjutust midagi aru sai ning reaalselt trammist lõpp-peatuses lahkus ning ei jäänud tühja ilmega ümberringi vaatama, et "mis see siis nüüd oli!"

Vahepeal käisime sellises vahvas kohas nagu Cesky Raj, mis tähendab Tsehhi paradiisi! Seda arvatavasti suurepärase vaate pärast, mis sealsete liivakivide vahel ja peal matkates igal pool ette jääb!

Kool on äge! Palju tööd küll, aga õnneks on mu valitud ained piisavalt põnevad ning enamus õppejõude piisavalt andekad, et koolis käimine on üks suur rõõm. Kui välja arvata tsehhi keele tund, mis on iga kolmapäeva hommikul kell 8:15!!!! See ei ole minu jaoks normaalne! Ma lähen sinna tundi tavaliselt 1 tund ja kuidagi on juhtunud et iga kolmapäeva hommik on vihma sadanud! See ajab päris tusaseks!

Olen suutnud vahepeal jälle haigeks jääda. Ma ei saa aru kuidas, see on minu järjekordne anne!

Paari nädala pärast saab mul juba pool ajast läbi! See on ikka nii veider! Ma ju alles tulin!

Jälle hilja!

Mul on probleem! Nimelt oli mul vahepeal 3 nädalat vaba aega, mille jooksul ei teinud ma mitte midagi kasulikku! Nüüd käin ma koolis, kus peab palju õppima. Saate aru mu probleemist? Ehk siis tegelikult on koolis käia mõnus, aga probleem on selles, et kodus peab ka palju tööd tegema ja sellega ei ole ma veel harjunud! Aga küll tasapisi harjub!

Eelmine nädalavahetus käisime oma kooli Erasmuslastega Harrachovis. See on linn/piirkond, mis on põhiline suusakoht Tšehhis. Seal on vist kõige kõrgem punkt ka. Mängisime mäng, saime tuttavaks, käisime klaasimuuseumis nig käisime veel ronimas "köiekeskuses". See oli päris põnev!

Aga kõik on ikka kontrolli all. Mulle meeldib siin väga! Mul on selline tunne, nagu ma oleksin siin juba mitu mitu kuud olnud! Tegelikult saab nädala pärast alles kaks kuud. Aga tegemist on palju

Oooopsie!

Ma pole ikka päris kaua siia midagi kirjutanud! Võb-olla on asi selles, et ma käin nüüd lõpuks KOOLIS! Jee! Või siis on asi selles, et ma olen nüüd 23 ja blogimine on nii 22-aastaslik! Või on veel mõni põhjus? Ma ei teagi, mu vana pea ei võta enam nii hästi kui vanasti!

Aga igal juhul! Viimati oli siis minu sünnipäev! Mul oli äärmiselt tore sünnipäev! Väljas oli 20 kraadi sooja, päeval tegin väikse jalutuskäigu naabruskonnas ja õhtul läksin väiksele õhtusöögile, mis osutus hoopis üllatuspeoks! Juhhei! Väga tore pidu oli! Järgmisel päeval oli nö. ametlik pidu, mille ajaks olin ma juba nii väsinud, et see oli pigem selline rahulik tsill! Aga see oli ka tore!

Siis käis mul veel ema külas! Jah, ema! See oli ütlemata tore, kuigi õues oli külm ja vahepeal sadas vihma, aga sellest polnud hullu! Sai selline tore väsitav nädalavahetus ema seltsis!

Ja esmaspäeval algaski ametlikult kool. Esimene loeng juba hirmutas ära, sest see on tegelikult magistri õpilastele! Hakkame siis aga teadustööd kirjutama! Nädala jooksul käisin veel ka tsehhi keele tunnis, kus on peale mind veel 3 inimest, kes on tsehhi keeles juba päris tugevad. Aga ehk see aitabki paremini õppida! Täna oli lausa 3 loengut, need olid kõik ütlemata vahvad ja ma olen oma ainete valikuga väga rahul!

Homme lähen mäkke! Meil on siin meie kooli Erasmuslastele Welcome weekend! Loodetavasti saab tore olema! Kindlasti saab!

(Ilmselgelt liigkasutan ma sõna "tore"! Luban, et järgmises postituses ei kasuta ma seda kordagi!)

Jsem dvacet tri let.

Ma käisin eile esimest korda koolis! Läksin sinna kolme prantslasega (õigluse mõttes tasuks mainida, et üks neist oli "prantsuse" belglane). Nad on siin kõik ikka täielikud jupatsid. Heas mõttes! või noh.. Ma tunnen nendega ringi käies, et ma olen tagasi lasteaias tööl. Aga nad on ikka uskumatult toredad ja sõbralikud kõik. Koolis oli meil siis orienteerumispäev, kus jagati igasugust infot õppimise ja muu kohta. Samuti tehti üks korralik hirmutamistund ka! Suure tõenäosusega röövitakse kõik teie vajalikud asjad ära. Te arvatavasti ei puutu kokku kohaliku kultuuriga, kui kogu aeg Erasmuse pidudel käite. Kõik taksojuhid tahavad teid paljaks röövida. Kui sul pole transpordipiletit, siis kindlasti kontrollitakse, ning sa saad kindlasti kõige suurema trahvi jne jne! Kui see oleks olnud minu esimene nädal siin, siis ma vist ei julgeks paar järgmist nädalat üldse õues ringi liikuda!

Peale hüsteerilist infotundi läksime ühte itaalia restorani sööma. Kool tegi välja. Minu kõrval istus üks tüdruk Lõuna-Koreast, kelle iPhone's oli tore atribuut, millega sai minu mõtteid lugeda! Kõige rohkem oli seal siis unistusi ja koduigatsust! Võib-olla tõesti! :)

Õhtusöögi lõpus sain ma kuidagi endale kohustuse juhtida kõik need inimesed äärelinnast kesklinna baari! Sain sellega isegi hakkama ja väga palju inimesi tee peal ära ei kaotanudki. Peale seda läksime ühte ööklubisse, kus toimus parasjagu Hispaania-Portugali vahetusõpilaste mõõduvõtt! Mingil imelikul kombel kohtasin jälle palju uusi ja vanu eestlasi, kellega sai veidike jalga keerutatud ning ametlikult ka minu sünnipäev vastu võetud! Minu kohalik buddy, kellel on teatavasti igasuguseid tutvusi, korraldas ka minu nime välja hõikamise lavalt. Jee! Kui aga rokilaadne muusika asendus mingi hetk tümakaga, siis see oli mulle ilmne vihje, et on aeg koju magama minna! Vanus pole ju ka enam see, mis ta oli...

Täna on minu sünnipäev! Jee! vist! Päev algas kell kaheksa hommikul toreda telefonikõnega mu kullakallilt Katsilt ning siis selle järgnes veel paar tundi magamist! Praegu on läinud kõik väga ladusalt ja toredalt ning arvatavasti jätkub see samamoodi. Nimelt sain ma esimest korda elus kutse kelleltki teiselt oma sünnipäevale. " Oled kutsutud meie juurde pidulikule sünnipäeva õhtusöögile!" Päriselt?? Niimoodi peakski olema, ma arvan! Seega õige pea hakkangi sättima kesklinna, kus peale minu peab sünnipäeva ka üks minu kursakaaslane. Äärmiselt tore!

Laulud nüüd lähevad..

Eelmisest postitusest järgmisel päeval, ma küll päris virk ja kraps ei olnud! Pigem isegi vastupidi - ööses ärkasin mitu korda agoonias oiates üles. Kuid see mind ei takistanud ning hommikul võtsin suuna Vietnamlaste turu Sapa poole! See turg on nii kaugel linna ääres, et pidime lausa bussiga minema.

Turg on selline balti jaama turu kõvasti puhtam, viisakam ja suurem versioon. Selle point on siis see, et kõik need väikesed vietnami poekesed, mida Praha täis on, saavad oma kauba sealt turult. See aga tähendab, et sa saad sealt odavaid asju osta KUI sa plaanid osta 12 paari teksaseid või 12 dressipluusi jne! Muidu oli seal oli päris ägedaid asju - palju riideid ja mõttetuid vidinaid. Seal oli ka üks pildipood, kust sai osta peamiselt Marilyn Monroe, Audrey Hepburni ja Praha vaatega pilte, aga ka igasuguseid muid suuri ja väikeseid; värvilisi ja must-valgeid pilte. Sinna peab kindlasti enne koju naasmist uuesti minema. Siis sai veel turu peal ka kohalikke toite proovida. Meie valisime seekord hiina restorani, sest seal oli lihtsalt palju ruumi. Teised kohad olid (valgeid) ülikondades ärimehi täis.

Ülejäänud päev möödus teki all teed juues, sest külmetus ei olnud minust veel lahkunud ning järgmisel päeval ootas mind ees suurejooneline kooride võistlus!

Lahkusime Prahast juba päris vara hommikul. Minul oli külm, nina kinni ja tuju paha! Aga väljas päike pastis ning teiste inimeste (peamiselt ameeriklaste) rõõmus tuju võttis ka minu varsti üle ning ülejäänud päev suurejoonelises loss/mõisas kusagil Tšehhi tööstuslikumas rajoonis võis alata. Võistlus läks meie kooril mitte nii hästi, kui me oleks lootnud! Aga samas - see tase, mis seal oli, oli ikka väga kõva! Ma pole Eestis veel ühel päeval nii häid koore näinud, kui seal! Kunagi postitan kindlasti neist ka videosid. Väga hea muusikaline elamus, kindlasti!

Õhtul läksime oma kaotusvalu jagama ühte külalistemajja metsa sees. Väga tore õhtu oli, meie koor sai kindlasti omavahel veel lähedasemaks, kui nad juba on. Hommikul võtsime ette teekonna tagasi koju ning ilm oli lihtsalt fantastiline. Peale natukene kodus sotsialiseerumist läksin Vyshehradi - minu kodu lähedal olev kirik/katedral, mille ümbruses olevas pargis plaanisin ma väikse raamatulugemis-pärastlõuna teha! Kohale jõudes tuli mul meelde, et tsehhid on teatavasti suur pargirahvas ning see oli täis lõbusaid inimesi, kes palli, reketeid, kaarte jne. mängisid! Võtsin siis kõige kaugema ja üksildasema rohulapi, et seal siis oma raamatust inimeste isikliku ruumi suurusest lugeda (näete irooniat?)! Kui ma aga alles alustasin lugemist, sisenesid minu sotsiaalsesse ruumi kamp lendava taldriku proffe, kel oli suur vajadus oma oskusi lihvida minu lähedal. Tasuks mainida, et sain pihta lausa kahel korral!

Üldiselt on praegu selline kurb aeg, et kõik käivad juba koolis - seega päeval hängin üksi ning õhtul olen liiga haige, et välja minna, nii et õhtul hängin ka üksi. Aga õnneks hakkab tervis paremaks minema ning õige pea algab ka minu kool (jee) nii et ma võtan praegust hetke, kui sotsiaalset puhkust, sest teadagi pole ma nagunii eriline inimeste fänn ju!

Jsem nemocna!

Tädi hakkas köhima ning selleks, et olla viisakas enda kõrval oleva inimese suhtes, pööras ta näo teisele poole. Ometigi, ometigi istus ka teisel pool inimene ning mitte lihtsalt inimene, vaid mina! Suht rõvedatele asjadele mittereageeriv nagu ma olen, pühkisin ma bakterid õla pealt minema ning mõtlesin, et kui ma olen juba kuu aeg vastu pidanud ning sellest gripi ja külmetuse epideemiast, mis Prahat valitseb, välja tulnud, siis tulen ka seekord! Oh, oleksin ma vaid teadnud..

Öösel katkestas töö minu peamine hingamisteekonnaga seotud organ - nina, ning tema ülesande pidi enda peale võtma suu ning kurk, mis omakorda tähendas, et kui ma hommikul külmakrampides üles ärkasin, siis nina oli kinnnni ning kurk valutas! jeejee.. kõigest, et paari päeva pärast ootab mind ees kooride võistlus, kus peaksin lausa kahe kooriga üles astuma - üks neist nii väike, et minu laulmine või mittelaulmine sealt kohe välja kostab!

Oeh! Järgmised kaks päeva kavatsen ma seega olla koduarestis! Mis on kurb, sest igasuguseid toredaid plaane oli nende päevade jaoks tehtud! Eks näis.. äkki täna läheb väga edukalt see ravimine ning homme olen juba virk ja kraps, et saaksin külastada nt vietnamlaste turgu!

Nerada nakupuju!

Poodides käies häirivad ikka päris mitmed asjad! Ma pole Eestis kunagi näinud nii aeglaseid poemüüjaid ning eriti nii aeglaseid kliente. Pidevalt on neil vaja kellegagi juttu rääkida, samal ajal kui tegelikult võiks maksmisega tegeleda. Ning tihti võtavad poemüüjad omale klientide vahel nt 20 sekundilise kaugusesse vaatamise aja.

Eile aga sain ma väga toreda poemüüja klient olla ning ma usun, et minu taga olevad inimesed vaatasid meie vestlust pealt sama tigedalt, kui mina tavaliselt.

Nimelt oli letis selline väike tumedanahaline mees. Küsis minult midagi tsehhi keeles, mina muidugi aru ei saanud. Siis küsis kust ma pärit olen. Eestist. Järgnes üllatunud nägu. Sa pole vist käinud seal? Ei, aga ma tahaks minna. See on Soome lähedal, eksole! jaa.. :) Kuidas Eesti keeles "thank you" on! Aitäh! Aitahh? Aitäh! Aitähh! Tuleb järgmine klient ning poemüüja ütleb talle "Aitäh!" :)

Muidu on tavaline vestlus, mis võib ette tulla peamiselt baaris, aga ka mujal:
Where are You from?
Estonia!
Oooo.. Terviseks!

Každy den I'm shuffling!

Täna saab täpselt 4 nädalat sellest, kui ma Prahasse saabusin! Põnev põnev. Juba on peaaegu kodutunne ka. Kuigi esimene "turisti aitamine" leidis aset vist juba teisel nädalal, siis praegu võin ma ehk kesklinnas juba enamikele turisti küsimustele vastata ning neid sobivatesse kohtadesse juhatada.

Muidu läheb ikka päris hästi. Vahepeal on käidud Eesti saatkonnas (sain lipu, hurraa) ning näiteks vaieldud soomlasega teemal Kas Skype on pärit Eestist või Rootsist? Lahenduse andis prantsuse keelne wikipeedia ning viimase kinnituse andis veel suvaline uusmeremaalane. Üldse on siin selles suhtes tore olla, et iga päev kohtud raudselt mõne uue inimesega, kes siis maailma Sinu jaoks jälle natuke suuremaks/väiksemaks teeb.

Kahju on sellest, et tsehhi keele kursused läbi said. Tore on vahel jälle meenutada, mida me nende kolme nädalaga õppisime, aga tahaks ikka veel ja veel.. Ja kooli tahaks ka! Enamus inimesi vaatab mind imelikult, kui ma seda ütlen, aga ma olen hetkel äärmiselt näljane aktiivse ajutegevuse järele. Natuke pakub muidugi väljakutset koorilaulude õppimine, aga see on nüüd juba peaaegu minetatud. Midagi uut nüüd palun.

Tulin siis üks päev öötrammiga koju (jah, jälle öötrammi lugu. Tõotab põnev olla) ning mingi hetk hüppas trammi üks pikkade juustega pontsakas noormees, kitarr seljas. Esialgu ei saanudki aru, et sellest hetkest võib kujuneda selle öötrammi sõiduaja põnevaim seik. Igal juhul.. Olime parasjagu seismas vist kusagil foori taga! Ei olegi kindel, aga põhiline on see, et seisime.. ja seisime kaua. Äkitselt kõlab kusagilt minu selja tagant suupillimängu. Jah, just nimelt, see sama poiss oli kusagilt välja tõmmanud suupilli ning siis sellega bluusi kütma hakanud. Ja nagu ühes korralikus filmis ikka, siis hakkasid inimesed trammis muidugi kaasa plaksutama ja nii edasi. Noormees sai julgust juurde ning hakkas vahepeal ka laulma. Inimesed muutusid aina rõõmsamaks ja rõõmsamaks, kuni kurva hetkeni, kuni muusik ühes peatuses maha läks. Sellele järgnes aupaklik aplodeerimine ning hiljem üritas keegi veel põlveplaksudega mingit muusikat tekitada, aga no see oli lihtsalt halb üritus!

Ostsin omale väikse lambi.
Pirni ostsin ka!
Aga pirn ei läinud lampi!
Pärast sain uue pirni.
Uus pirn läks lampi.
Lamp läks varsti katki.

Mis siis nüüd!

Sellest nädalast alates on mul rohkem vaba aega, kui mul üldse kunagi olnud on. Ainus kohustus on kaks korda nädalas kooriproovi jõuda ning eeldataval ka nendeks kodus enne ette valmistada!

Õnneks aga ei möödu mu päevad meeleheitlikult proovi oodates ning päeva õhtusse veeretades. Minu vaba aja täitmiseks näeb suurt vaeva meie hiiglaslik Erasmuse kogukond. Igal hommikul postitab meie praeguseks üle 1000 liikmega gruppi keegi teema a la Mis me siis täna teeme? ning paarikümne minutiga lepitakse kokku, et saame kokku 22 New Yorkeri ees. Eriti tore oli see, kui peale esimest nädalat küsis üks meeleheitel noormees grupis, et mis asi see New Yorker on! Tundub, et tema esimestest pidudest osa ei võtnud. Aga jaa.. iga päev toimub midagi! Ma pean tunnistama, et ma ise olen osa võtnud võib-olla kahest sellisest Erasmuse üritusest. Nüüd on aga tulemas sellised ametlikumad peod, kuna koolid alustavad siin ükshaaval tööd ning linn täitub meelelahutust otsivatest välismaa tudengitest. Pühapäeval ootab meid esimene Erasmuse piknik, kus, kui kõik plaanipäraselt läheb, saame me kokku oma väikse kooli Erasmuse tudengitega. Minu kool on nimelt üüberpisike erakool, kus on kokku vist 70 Erasmuslast, aga kuna meie kool hakkab pihta alles 10 oktoobril (!), siis on praegu kohal umbes 2 neid 70st.

Eile käisin VSE - Praha üks majanduskoolidest, alguspeol! Ma nimelt alguses tahtsin ka just sinna kooli minna, kuid kuna sinna oli eelistatud majandusõpilased, ning mind va sotsiaali saadetigi Praha nö. diplomaatide kooli. Mis on iseenesest tore, ning need inimesed, keda ma enda koolist tead on väga toredad ja üldse mitte tõusikud (lihtsal ütlen).

Muidu veel Prahast!

Inimestele meeldib siin väga avalikult oma kiindumust väljendada tänaval. Iseenesest on see ju tore, aga minu meelest seda Eestis väga palju ei kohta.

Poes on äärmiselt häiriv käia! Siin ei ole väga selliseid asju nagu meil. Või siis on need natuke teistsugused. Nt kotlettide asemel on väga pisikesed lihapallid ja viinerite asemel on.... pikad limased viinerid.. ehk siis keeruline on teha süüa midagi sellist, mida ma Eestis olles teeks. Aga vähemalt leidsin ma ühe toreda vene poe, mille peamine müügiartikkel on sihvkad ning viin. Kuid seal oli muuhulgas ka halvaad ja ja hapukoort ja veel mõningaid asju. Kindlasti külastan ma seda poodi veel!

Niisama olen..

Neljapäeva õhtul suutsin siiski ennast peale väikest ilu ja jõu-uinakut kätte võtta ning vaatasin üle mõningad karmimad osad tšehhi keelest.

Reede hommikul ärkasin vastumeelselt, kuid peas kõlas mõte, et see on (vähemalt järgmise kolme nädala jooksul) viimane kord, kui ma nii vara ärkama pean. Tõttasin siis rõõmsalt eksamile. Esimesena ootas meid kirjalik osa, mis oli muidu suht okei, välja arvatud üks ülesanne, mis vist hiljem enamikele saatuslikuks sai.

Eksam sai tehtud umbes poole tunniga ning kuna suuliseni oli veel aega umbes tunnike, siis läksime naabruses olevasse "mama" kohvikusse. Suuline oli ka suht okei. vyborne!

Õhtul ootas meid ees hüvastijätu õhtusöök ühes pitsa kohas. Me ei olnud sellega just väga rahul! Aga eks korraldajad arvasin, et noortele inimestele meeldib ju pitsa nii väga! Ei tegelikult oli suht elegantne koht. Selle nimi oli Ristiema ning nende logoks oli põllega naine, kellel oli revolver käes. Väga stiilne. Saime kätte ka oma tunnistused ning hinded. Sain A! jee!

Peale õhtusööki otsisime kohta, kuhu edasi minna. Ülejäänud Erasmuslastel oli kesklinnast väljas toimumas mingi suur pidu, kuhu tagasihoidliku suurusega grupp meie seast minna tahtis. Teised ei tahtnud nagu ära ka öelda ning kusagil kõrval otsustati, et ehk siis läheme lahku. Nagunii on meid liiga palju, et kõik koos midagi teha! Pikk jutt lühikeseks - oli pisaraid, oli kisa, oli vihane lahkuminek!

Laupäeval toimus ühe suurimas Praha pargis vaba aja festival. Eestis oleks selleks siis näiteks NoVaATa! Hästi tore festival oli! Seal oli väga palju erinevaid inimesi erinevate hobidega! Muuhulgas oli seal Praha Star Warsi klubi, kes oli kohale tulnud oma kostüümidega ning nendega sai pilte teha! Varsti ehk avaldan ka oma pildi! :) Muidu festivalil olime siis mina ja kaks austria tüdrukut, igal ühel oma tšehh kaasas! See oli päris naljakas!

Õhtul tahtsime veel minna veinifestivalile , kuid kui me kohale jõudsime, siis oli see kahjuks juba läbi. Viimased veinimüüjad üritasid veel oma varast lahti saada.

Tänaseks oli plaan minna ühte väiksesse linna Prahast umbes 150 km kaugusel. Kuna aga meie ärkamine võttis rohkem aega, kui me oleks arvanud, siis jäi see seekord ära. Samuti on meile teada info, et varsti hakkab vihma sadama ning sajab teisipäevani välja. Kuna mul ei ole väga vihmakindlaid jalanõusid, siis arvatavasti istun ma teisipäevani kodus! Eks näis!

Enne eksamit..

See nädal on läinud suhteliselt stabiilselt.

Esimene kooriproov kammerkooriga läks päris hästi. Laulud on tiba keerulisemad, aga ei midagi ülejõukäivat!

Teisipäeval käisime Praha Eiffeli tornis, kust oli päris ilus vaade Praha panoraamile. Praeguseks juba ei midagi uut minu jaoks! Siis käisime veel ühes peeglimajas, kus siis olid need ägedad peeglid, mis tegid paksuks ja peenikeseks ning pikaks ja lühikeseks jne! See oli keskmiselt meelelahutav. Kohe kõrval oli ka peegel-labürint, mis oli umbes sama meelelahutav kui AHHAA keskuses.

Vahepeal oli meil ka keelekursuse omadega rahvusvaheline õhtusöök, kus igaüks pidi tegema süüa midagi oma riigi-pärast. Alguses pidi see olema teisipäeval, aga mingil põhjusel lükati see kolmapäevale, kus minul on koor! See vabastas mind siis söögitegemisest, kuid õnneks ei vabastanud see mind söömisest! Tundub, et enamikes Euroopa riikides on põhitegijad kartulid, pasta ning pannkoogid!

Homme on mul eksam ning ma olen juba terve nädal aega üritanud ennast valmistada, et lõpuks selleks õppima hakata! Aga siin ma nüüd olen! Uni on jälle peal ning õppimisest hetkel küll midagi välja ei tule! Aga päev on veel pikk.. ehk on motivatsioon siiski kusagil peidus ja varsti hüppab ta välja ning katab mind täielikult. Eks näis!

Co delaš?

Laupäeval käisime loomaaias! Enne seda aga külastasime Trooja lossi/linnust, mis asub loomaaiast üle tee. Maja ise oli väljast päris äge. Aed oli prantsuse pärane ning vahva. Aga meie läksime väiksele jalutuskäigule ka majja koos giidiga, kes siis igas toas asuvaid ühesuguseid maale meile seletada püüdis. Lõpuks olid kõik juba suhteliselt frustreerunud ning loomaaeda jõudes valitses suht masendav meeleolu. Lisaks veel see, et meie grupis on hulk kiireid inimesi ning hulk aeglaseid inimesi, ning ühed peavad siis pidevalt teisi järele ootama! Kuna me olime oma tuuri suht hilja alustanud ning loomaaed pannakse kinni juba kell kuus, siis me ei saanudki väga kaua ringi vaadata! Küll aga sain nii palju tehtud, et tegin leemurile pai! Jee!

Peale loomaaeda läksime kui üks mees ühte poodi, et seal edasi parki piknikule minna. Kuid nagu ma mainisin, siis osad meist on veidike aeglasemad kui teised ning mingi hetk olime me märkamatult jagunenud ning enam ei saanudki kokku! Mina siis jäin nendega, kes läksid piknikule ühte kohta, kus on vist kõige ilusam vaade Prahale üldse. Peale seda läksime alla Raekoja juurde, kus toimus valguse sõu! Ehk siis raekoja peale projetseeriti seesama maja ja näidati selle maja ajalugu - kuidas see ehitati, kuidas see põles jne. See kestis umbes 5 minutit ja oli ägedam, kui me lootsime. Samal ajal toimus kõrval platsil mälestusüritus kolmele hukkunud hokimängijale ning veel lisaks oli mingisuguse öömaratoni finiš seal! Ehk siis kolm üritust samas kohas. Väga veider!

Pühapäeval ärkasin vara! Koristasin ja olin niisama tubli! Pealelõunal läksin randa, kuna väljas oli, jah, 30 kraadi. Sai ühes väikses järvekeses ka ujuda. Peale seda läksin koju, kus korterikaaslane kutsus mind välja tema sõpradega kohtuma. Läksingi. Päris põnev oli! Sain oma tšehhi keelt harjutada!

Täna sain lõpuks omale tooli, mis tähendab, et ma saan normaalselt laua taga istuda. Plaanis on hakata valmistuma tšehhi keele eksamiks ehk siis teha korralik konspekt, mida vajadusel ka hiljem kasutada.

Nagu teada, siis liitusin hiljuti Praha Rahvusvahelise Kooriga. Selle koori juures töötab ka üks teine koor veel, kus on valitud inimesed suurest koorist. Nad teevad raskemaid laule ja on nende nö. professionaalne koor. Täna sain teate, et ka mina olen sinna kutsutud! :) See on ju supper tore!

Annan märku!

Teine nädal on juba möödas ning võib vist öelda, et juba on normaalne olemine siin. Praeguseks ma tean juba päris hästi erinevaid trammipeatusi kesklinnas, kust ma koju saan ning üldjuhul leian ma nad ilma suuremate viperusteta üles. Kas just kõige otsemat teed pidi? vaevalt! Aga ma leian nad üles! Ja see on hea!

Selle nädala tähtsündmuseks võib pidada minu liitumist Praha Rahvusvahelise Kooriga. Enne liitumist pidin isegi katsetel käima. Jäin katstele hiljaks, mis tähendas, et ma pidin jooksma ja kohale jõudes olin nii ähmi täis, et isegi unustasin laulu, mida pidin ette laulma. Peale väikest kogumist tuli see siiski meelde ning toredad abielupaarist koorijuhid võtsid mind rõõmsalt koori vastu! Juba kuu aja pärast on meil esimene kontsert/võistlus, mis toimub Prahast väljas ja kestab kaks päeva! Põnev. Olen väga rahul! Ei saa ma kohe hakama ilma koorita! :)

Muus osas on see nädal olnud suhteliselt rahulik. Minu kursusekaaslased valutavad kõik pead omale korteri/toa leidmisega! Ma olen ikka ÜLIrahul, et ma juba Eestis olles omale kodu leidsin. Täitsa kahju on teisi vaadata.

Muidu mõni tähelepanek Prahast!
Turvamehed tervitavad inimesi kaupluste uksel. See on naljakas! Minu meelest Eestis püüavad nad mingeid salaagente mängida, keda keegi nagu ei näeks aga ise vaatavad kahtlustava pilguga kõiki! Siin on nad rõõmsameelsed ja ütlevad ikka tere ja head aega! Teeb kohe rõõmu selline asi!

Prahas ei ole ilusaid koeri! Lihtsalt ei ole! Enamikel on sellised imelikud krantsid. Ma ei ole muidugi koerainimene nagunii, aga ikkagi.. enamik koeri meenutavad siin rotte või tundub lihtsalt, et neil on mingi haigus.

Metrood on nõmedad! See ei ole nüüd küll tähelepanek Prahast, kuivõrd ikka minust. Sain teada, et mulle ei meeldi metrood! Seal on liiga palju inimesi, nad kiirustavad liiga palju ja midagi pole vaadata! Trammiga sõites saan alati istuma, ning saab rahulikult aknast välja vaadata ning Praha ilusaid maju vaadata. Üldjuhul ikka sõidangi trammiga, aga vahel harva pean siiski ka maa-alust koletist kasutama.

Täna läheme loomaaeda! Põnev põnev!

Dam si cokoladovou zmrzlina!*

* puuduva õiged tšehhipärased tähed! :)

Oleks aeg väike vahekokkuvõte teha?

Viimati kohtusime laupäeval ning ma lõpetasin lubadusega minna randa! See oli hea lubadus, sest õues oli ikka hullumeelselt palav. Samal päeval toimus ka Praha is running vms nimega üritus, mis tähendas, et liigaktiivsed linnaelanikud jooksid Prahas tänavate vahel 10 kilomeetrit! Tublid! Juhtumisi oli selle jooksu finiš samas kohas - avalikus ranna ja spordikompleksis, kuhu mina enda arvates ujuma läksin! Selle ürituse raames oli siis seal suur lava ja muusika möllas arvatavasti hommiktundideni! Igal juhul.. pidime siis sissepääsu juures teiste kaaslastega kell viis kokku saama! Kindlaid tulijaid pidi Näoraamatu andmetel olema kolm. Kaks meist jõudsid ka kohale. Kolmanda numbrit meil ei olnud kahjuks! Läksime siis kahekesi! Leidsime pisikese liivaranna, mille juures oli umbes 1-meetrine vetteminemise koht. Vesi oli umbes 15 kraadi ning erinevalt minust otsustas minu kaaslane - austerlasest tütarlaps, väikse tiiru Vltava jões ikka ujuda! Siis tsillisime rannas, kuni päike väga äkitselt mäe taha peitus ning läksime linna, plaaniga Tescost süüa osta ning puuviljaparki seda sööma minna. Tee peal liitus meiega veel üks sakslane ja rahulik õhtu Vltava kallastel võis alata, et siis hiljem lõppeda!

Pühapäev oli kurb! Algas muidugi kenasti! Plaan oli hängida netis, teha kodutöid, teha head süüa, koristada ning pesu pesta! Aga.. pesumasin läks katki vahetult peale selle käimapanemist (lastes enne muidugi vee sisse, et kõik riided vähemalt märjakski saaksid) ning sellega seoses kadus korterist elekter! Helistasin oma korterikaaslasele, kes oli parasjagu nädavahetust kusagil mujal veetmas ja üritasin tema juhtnööride abil elektrit tagasi saada! See ei õnnestunud! Ärritatuna suunasin sammud kesklinna poole ja otsustasin nüüd lõpuks, nädal aega hiljem, ka selle kurikuulsa lossi ära näha! Nägin ära! Nägin ka parke ümberringi ning lõpuks olin nii väsinud! Ka migreenihoog ei jätnud külastamata!

Õhtul toimus meie ja teiste keeltekursuste ühine laevapidu. Laeval oli umbes üle 100 inimese ning nende seas oli (ilma liialdamata) 6 eestlast! Kae üllatust! See oli tõesti tore üllatus! Neli noormeest ning üks tütarlaps lisaks minule ja saigi terve õhtu eesti keelt vuristatud! Oh seda rõõmu!

Esmaspäeval oli keeletund, kus ma siis üritasin unega jälle väikest võitlust maha pidada! Sain peaaegu hakkama! Peale tundi läksime lõpuks ometi omale transpordipiletit ostma! Kaua võib ju ikkagi! Õhtuks oli veel plaan linna minna ning muuhulgas oma buddy ehk minu Praha kooli kontaktiga kokku saama! Aga kuna väljas sadas vihma ja järgmisel päeval ootas mind ees kella kuuene äratus ning eelmine öö oli niigi liiga lühike, siis otsustasin kõik rõõmsalt üle lasta ning veel rõõmsamalt kella üheksa aeg magama minna! :)

See oli hea otsus, sest järgmisel päeval kell kuus ärgates oli täitsa normaalse inimese tunne. Saime meie väikse grupiga kokku rongijaamas, et minna Mlada Boleslavi kus asub ei miski muu kui Škoda autotehas ning muuseum. 16. inimesest oli kohal vaid 6. See tegi korraldajad väga kurvaks! Rongireis kestis poolteist tundi ja ei olnud üldse nii põnev, kui seda oleks võinud Tšehhi kohta arvata. Põnev oli küll see, et meie rong oli reaalselt üks vagun! See päris naljakas! Automuuseum ja tehas olid päris toredad. Valisin oma lemmikuks Škoda Superbi - nii 39. aasta OHV kui ka viimane B6. Lihtsalt tundub praegu paras hetk mainida, et mul on varsti sünnipäev.

Peale seda läksime Škoda Auto University'sse! Jah! Ka selline asi on olemas! Seal õpib 900 inimest ning kõigil neil on kindel töökoht Škodas tulevikuks olemas. Mis õnnis elu! Meid saatis seal ülikoolis kaks õpilast ning kui me tegime üllatunud nägu sellele, et nad kõik reaalselt lähevad Škodasse tööle, siis ütles ta midagi sellist, et Škodas on kõik töökohad head. Ilmselgelt pole tütarlaps käinud sellel ekskursioonil, kus käisime meie ning nägime konveierlintidele järgi jooksvaid naisi ja mehi, kelle tööliigutus kordus iga 10 sekundi tagant. Töökohal ja töökohal on ka vahe sees!

Jalutasime siis tagasi rongile, liiga kaua! Rongis sain väheke tukastada ning kui hakkasime Prahase jõudma, siis tuldi toredale ideele minna jõe peale paadiga. Valisime selleks paddle boati, mille eesti keelset nime ma ei teagi.

Nüüd olengi kodus ja imestan isegi, et suutsin viimased kolm päeva niimoodi kirja panna! Tubli, aju, said ülesandega hakkama!

Esimene nädalavahetus!

Eile otsustasime teistega minna koos õhtusöögile ning siis hiljem edasi välja. Esimesest plaanist minna puuviljaaeda, kus saab rahulikult õunu ja pirne puu otsast süüa, jäi ära. Saime kokku hoopis ühe teise keeltegrupiga, kes siis meid erinevatesse kohtadesse viis. Samas me ikka nagu ei suhelnud ka nendega eriti.. no mis seal ikka!

Kui ma öötrammiga tagasi tulin, siis oli minu kõrval seismas üks imelik mees. Muudkui niheles ja ilmselgelt tahtis minuga rääkima hakata. Üritasin siis näole manada kõige kurjema pilgu, mis mul tavaliselt ju vaevata välja tuleb, et ta ometigi seda tegema ei hakkaks! Tuligi minu peatus ja ma hüppasin maha ning esialgu tundus, et tema jäi trammi edasi. Natuke maad hiljem aga kuulsin selja taga kedagi minuga rääkimas. "I don't speak Czech" Tuli välja, et ka tema ei räägi tšehhi keelt. Tegemist oli lausa venelasega - Petr, kes oli trammis arvanud, et ka mina olen venelane või idaeurooplane. No näedsa siis kui tähelepanelik noormees. Igal juhul ei tundunud mulle see kell pool neli toimuv vestlus suvaka võõraga trammist väga meelitav, seega üritasin kõige viisakamal moel väljendada, et ma tahaksin koju minna ja eeldan, et ta mind jälitama ei hakka. Seekord vedas..

Täna on meil siin prahas umbes 27 kraadi ja mina loen kohe randa! :)

Jsem z Estonska!

Esimene keeltekursuste nädal on nüüd läbi. Oskan juba tsehhi keeles öelda suurema osa esmatarbe sõnu.

See nädal on läinud päris lõbusasti. Iga hommik ärkan ma üles kell 7 (viimased poolteist aastat olen ma ärganud iga päev kell pool üheksa, nii et vahe on märgatav). Seejäral algab minu võitlus une ning külmaga - praegu olen sellest võitlusest iga kord võitjana välja tulnud mina! Seejärel kiired hommikused toimetamised, mille hulka muideks ei kuulu kohvi joomine, ning seangi oma sammud nurgapealsele trammipeatuse poole. Trammiga sõidan hetkel muideks ilma piletita. Mitte, et ma mingi paha inimene oleks, aga siin on niii suur kamm nende piletitega. Isegi selleks, et saada kõigest kuuajase pileti, pead sa ära täitma ankeedi, tooma pildi ning koolist pitsatiga tõendi! Ning ma ei hakka rääkimagi sellest, mida peab tegema siis, kui sa tahad 5 kuust piletit. (vihjeks: 1,5 tundi järjekorda, 2 nädalat ooteaega ning veel 1,5 tundi järjekorda)

Keeltekursustel on tore. Meie grupp on päris vahva! Teen siis ka meie liikmetest väikse kokkuvõtte, et ma paari aasta pärast ise ka mäletaks! Meil on üks hästi vahva eesti tüdruk seal ta on seal vist kõige ilusam, targem ja osavam! Siis on kaks soomlast - mulle kohe nii meeldib neid kuulata rääkimas soome keelt.. nii kodune. Lisaks on kolm sakslast ning kolm prantslast. Üks prantlastest hakkab minuga koos koolis käima ning tal on ka minuga samal päeva sünnipäev. Pi-du! Kaks Austria tüdrukut on ka. Lisaks veel kaks hispaanlast, kaks rootslast, kellest on tegelikult alles ainult 1 ning üks belglane ning üks kreeklane! Minu lemmik tegevuseks on liituda grupiga, kus on nt kaks sakslast ja kaks austerlast, kes räägivad omavahel saksa keeles ning siis kui ma kohale jõuan, siis nad peavad inglise keeles rääkima. Prantslased, näiteks, ei vaheta keelt, kui ma nende juurde lähen! :(

Keele kohta veel - käisime paar päeva tagasi bussiga ekskursioonil (see, et ma poole pealt magama jäin, ei tähenda midagi..) Saime seal kõik kõrvaklapid, kust siis keegi maheda häälega Praha ajaloost ja muust rääkis. Kõik said kuulata seda juttu oma keeles! ISEGI soomlased. Aga mina... jäin oma inglise keelse jutuga. Ainus, kes ei saanud oma emakeeles ekskursiooni. Mõtlesin, et võtaks selle firmaga ühendust ja pakun, et teen neile hea hinnaga eesti keelse tõlke ise ära.. aga näeb, mis sellest ideest saab.

Eile käisime veel nt Black Lights Theatre's! Ehk siis.. Musta valguse teater? Igal juhul oli see siis selline šou, kus liibuvates neoonkostüümides inimesed mängisid loomi ning etendasid meile Aafrikat. Kostüümide vahetamisel pakkus aga labast suveteatri humoorit üks vapustav trio, sekka publikutki! Iseenesest see etendus oli isegi tore - sai igast põnevaid efekte nähtud jne, aga kohutavalt häiris see, et millegi pärast oli vist Praha alaealiste komisjoni noored sinna teatrisse viidud. Ma vähemalt loodan, et see oli nii, mitte et need äärmiselt ebaviisakad ja lärmakad noored on "keskmised" tšehhi noored, kes ei ole austusest näitleja vastu midagi kuulnud. Samas need võivad olla ka need tavalised noored, sest mulle on jäänud mulje, et siin on kuidagi väga palju jonnivaid väikelapsi. Eks muidugi on neid kõikjal, aga tundub, et siin näeb neid iga nurga peal!

Ilm on supper.. või noh! Päeval paistab päike ja on hea ja palav. Öösel läheb siin aga eriti külmaks ning siis varahommikul, kui mina kooli lähen, on ikka veel nii külm, et kui ma oma sügisjope peale panen, siis tahaks nagu midagi veel selga panna. Päeval, aga ei jõua piisavalt riideid ära võtta, et normaalne olla oleks! Ja üldse tundub, et minu kodutänav on terve Praha kõige külmem tänav üldse! Isegi kui ma päeval trammist maha astun, siis on kohe tunda, et õhk on külmem.. Eks see on sellest, et Praha on ehitatud seitsme künka peale ja eks igal künkal on oma kliima!

Mis veel? Ah, et kuidas läheb? Dobře!

Kohal

(Kes oleks arvanud, et niimoodi välismaal elades ei leiagi iga päev aega blogipostitusi teha..)

Jõudsin Prahasse pühapäeval varajasel õhtutunnil. See oli suur õnn, muideks, et ma üldse lennukile sain. Olin ostnud pileti minule tundmatust USA reisiagentuurist ning online check-in'i tehes ei tunnistanud Czech Airlines minu piletit kehtivaks! Olin juba valmis, et lennujaamast saadetakse mind minema ning võib alata pöidlaküüdireis minu uude koju. Siiski, siiski olid lennujaama töötajad pädevamad kui veeb ning ma saingi oma pileti kätte!

Lennukis sain võileiba, mõne minuti magada ning mingitel arusaamatutel põhjustel Praha kohal 20 minutit tuuritada. Aga lõpuks jõudsin siiski maa peale ning peale paari bussi-metroo ümberistumist jõudsin oma kodu-metroojaama Pankrac, mis on muideks muuseas üks päris suur ostukeskus (jah, siin on ka H&M (tuled mulle nüüd külla?)).

Mulle tuli vastu minu uus korterikaaslane, kes on supper sõbralik ja tore ja abivalmis! Käisime korraks ka õhtul kesklinnas, et ma teaksin kuidas kuhu saab! Kõndisime kesklinnast jalgsi koju - see võtab umbes tund aega!

Järgmisel hommikul ärkasin liiga vara! Ehk siis kell seitse ja tõttasin keeltekursusele! Olin esimene, kes kohale jõudis! Varsti tulid ka teised! Meid on gruppis 16! 2 neist on soomlased ja ülejäänud on tavapärased Lääne-Euroopa riikide esindajad. Õhtul oli meil veel tutvumis-õhtusöök ja oleng. Varajase ärkamise tõttu lahkusin suhteliselt vara ning õige kah, järgmisel päeval peab ju jälle vara ärkama.

Ja nüüd täna olidki inimeste näod hoopis mornimad ja väsinumad kui eelmisel päeval! Aga saime kuidagi selle tunniga ühele poole ikka! Pärastlõunal läksime kogu grupiga bussituurile, kus ma JÄIN MAGAMA! nojah! juhtub! Sain oma keha poolt tehtud vihjest aru ja tulingi nüüd koju, et rahulikult võtta ja siis homme jälle suure hooga jälle ceskat õppima hakata!

Muideks, praegu on nii, et mul eesti numbrit ei ole ning tšehhi numbrit pole ka! Seega polegi mingit numbrit! :( aga kellel seda veel tänapäeval vaja on! :P
Ja kõht on ka kogu aeg tühi!
Aga ilm on ilus! :)

Paar päeva veel...

Ülehomme lähen ära!

Juba!

Naljakas, mul pole üldse sellist tunnet, et ma pööraksin oma elu järgmiseks 6 kuuks tagurpidi. Olen selle aja oma peas nii selgelt läbi mõelnud, et mingeid üllatusi mul sealt vist enam oodata ei ole.

Eile oli töökaaslastega viimane piknik, täna on hüvastijätt MIIPi tsikkide ning kaugemal elavate sõpradega ning siis homme on lõplik lahkumispidu! Kui soovid ka tulla, siis anna teada! :)

Pakkima hakkan siis täna, kui hästi läheb! Ma olen üldiselt viimasehetke pakkija, aga ma ei hakka siin ennast petma ning parem alustan varakult (et siis varem hakata paanitsema, et appi, mul on liiga palju asju).

Prahas on hetkel umbes 30 kraadi!

Annely

1 kuu enne...

Täna on 28. juuli. Täpselt kuu aja pärast - 28. augustil, väljub Tallinna Lennujaamast, umbes kolme ajal päeval, lennuk, mis viib mind minu uude koju - Prahasse!

Mõtlesin, et nüüd on aeg hakata ennast üles kruttima. Bändi viimane esinemine on paika saanud ning igasugused ametlikud ning isiklikud asjad ära aetud.. nüüd on veel vaid enda ettevalmistamine. Kuidas teha nii, et ei hakkaks kodu järele igatsema; kuidas teada, mida kaasa võtta, mida siia jätta; mida teha siis, kui tagasi tulen (STOPP! Liiga vara)

Mõtlesin, et teen tänase piduliku kuupäeva puhul natuke taustauuringut Praha kohta! Kuna olen täna liiga palju inglise keelseid artikleid lugenud, siis otsustasin ikkagi nautida viimast kuud oma armsa emakeele kaisus ning lugeda infot eestikeelsest wikipediast!

Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja.

Just! Jaanuari keskmine temperatuur on -1,1 kraadi! (Tallinnas -5 kraadi).

2005. aasta andmetel oli linna elanike arv 1 176 600.

2011 oli see üle 1 200 000! Varsti tulen mina juurde ning siis on rohkem!

Aga rohkem infot saab SIIT!

Kui kavatsed mulle külla tulla, siis uuri enne seda lehte.